7.mail 2019 tunnustati Tallinn Raekojas parimaid mõisaid. Eesti Mõisate Ühenduse ja Eesti Mõisakoolide Ühenduse poolt üles kutsutud konkursi eesmärk oli tunnustada parimaid mõisakoole.
Tunnustuse Parim mõis koolis pälvis mitmete teiste mõisakoolide ees Vasta Kool!
Palju õnne kõikidele, kes on panustanud nii Vasta mõisa kui ka Vasta kooli arendamisesse!
Vasta
Vasta küla on väga vana, esmakordselt on teda mainitud „Taani hindamisraamatus“ Uvaskaethea (Wasketh) nime all. See oli aastal 1241 ning läänihärraks nimetati Albern de Kokael.
1398 kirjutati ajalooürikutes esmakordselt aga Vasta mõisast (Waschel), omanikuks Berthold Meckes von Waschel.
1586. aastal mainitakse omanikuna Simon Lodet.
17. sajandi II poolel oli mõisaga seotud Hans Wrangel, peale Põhjasõda Albert Johann von Ritter. Alberti poeg Karl Ludvig majandas mõisas 18. sajandi lõpuni. Tõenäoliselt ehitati kivist Vasta härrastemaja Karl Ludvig von Ritteri valitsusajal.
1797. aastal pantis Ritter mõisa 80 aastaks, ehk kuni 1877. aastani Otto von Knorringile.
1874 liideti Vasta mõisaga Unukse mõis.
1885. aastal müüs Artur von Knorring mõisa Erich von Samson-Himmelstjernale.
1859. aastal oli omanikuks Reinhold Heinrich von Winkler, kes elas mõisasüdamest eraldatud asunikutalus peale mõisa võõrandamist 1919. aastal.
1932. aastal maksti Reinhold von Winklerile välja Vasta mõisa võõrandatud vara.
Lisaks
1782 kirjutas publitsist ja keelemees August Wilhelm Hupel: „Vasta mõisal on ilus kivist hoone, mis asub verst põhja pool kirikut“. Sel ajal kuulus Vasta mõis keskmise suurusega mõisate hulka: 17 adramaad, 300 revisjonihinge.
Mõisasüdamikku suunduva tee ääres asub ka valitsejamaja, kus 1833. aastal pidas Friedrich Reinhold Kreutzwald oma pulmapeo.
1867. aastast on Vasta mõis seotud kooliharidusega. Mõisa härrastemajas asub kool alates 1940. aastast.
1998. aastal alustati mõisas renoveerimistöödega.
Omanikud ja mõisa sümboolika
Alates 1721. aastast, peale Põhjasõja lõppu, sai Vasta mõisa omanikuks Albert Johann von Ritter.
1807. aastal sai Vasta mõisa oma valdusse Otto von Knorring (pandileping asendati müügilepinguga).
1885. aastal müüdi mõis Erich von Samson-Himmelstjernale, kes edendas mõisas tõukarjakasvatust.
Alates 1895. aastast nimetati omanikuna Reinhold Heinrich von Winklerit. Tema elas Vasta mõisasüdamest eraldatud asunikutalus peale mõisate võõrandamist 1919. aastal. 1932. aastal maksti von Winklerile välja Vasta mõisa võõrandatud vara.